Kárášjohka jagi 1960

 
"Kárášjohka jagis 1960":

Beassášcealkámuš cuonománu 9.b. 1960


 

  • ·        Sámediggepresidenta Egil Olli rahpá seminára

    ·        SVD Museasearvvi prošeakta- ja stivrajodiheaddji Gudrun E E Lindi cilge “Kárášjohka jagis 1960”-prošeavttas, ja maid dat mearkkaša Kárášjot-servodahkii j. 2010

    ·        Sosialantropologa Ivar Bjørklund, Romssa musea/Romssa universitehta cilge:   “Beassášcealkámuš Kárášjogas – mii datges lei?”

    ·        Sámi oahpahusrádi vuosttas jodiheaddji, dál penšunista Edel Hætta Eriksen, Guovdageaidnu, muitala sámepolitihkalaš á?giruššamis 1960:s.    

    ·        Ovddeš oahpaheaddji, dál penšunista Hans Nergård, Kárášjohka, muitala sámepolitihkalaš dilis Kárášjogas 50 jagi dassái. Son lei Sámeálbmot Listta njunuševttohas dalle go lista ceggejuvvui Kárášjoga gielddaválgii 1963. 

    ·        Kárášjoga gieldda ovddasteaddji, guhte cilge mo sámekultuvra ja –giella leat ovdánan  (ii leat cielggas guhte boahtá)

    ·        Sámi allaskuvlla 1. amanuensa Johan Klemet Kalstad, Guovdageainnus, gaskkusta Sámi allaskuvlla rollas ilbmadit dieduid ja máhttu sámiid politihkalaš historjjás

    ·        Digaštallan, gažaldagat ja kommeanttat

    ·         Luohti ja poesiija, 50 jagi dás ovdal

 

  • Govat heargegilvovuodjimis joga alde, aiddo cuonománu 9.b. 1960 - govat eai leat ovdal cájehuvvon
  • Sámegiel-dárogiel simultánadulkon

  • Gáffádat                                                 

  • Lágádusaid girjemárkanat !

B ures boahtin !

Govas:
Sihke ovddes Sámi oahpahusrádi direktevra Edel Hætta Eriksenis ja sámediggepresideanta Egil Ollis lea sáhkavuorru "Kárášjohka jagis 1960"-semináras.

 

FUOMÁŠ:

Sámiid Vuorká Dávviriin (museas) lea 1950-/60-logu govva- ja stohpogálvocájá-hus, prošektii “Kárášjohka jagis 1960”.  Rabas duorastaga 18.11. di. 09-22.  www.rdm.no

 

Muitte velá: Gaskavahkku 17.11.2010 di. 19-2, Kárášjoga kulturviesus - Beassi Doaibmadállu lágida Gielladikšunkafeá .   Bures boahtin!


Duogáš:
“Kárášjohka jagis 1960”-prošeakta lea álggahuvvon calmmuštahttit ahte lea 50 jagi dassái go Kárášjogas ledje garra politihkalaš nákkáhallamat Sámelávdegotti árvalusa dihtii, mii bodii 1959.  Lei stuorra báikkálaš guovtteoaivilvuohta sámiid vuoigatvuodain ja sámegiela árvvus ja boahtteáiggis. Cuonománu 9. b. 1960 álbmotcoahkkin Kárášjogas vuosttildii ee. sámegiela geavaheami skuvllas ja mearridii dan nugohcoduvvon  ”Beassášcealkámuša”, mas daddjo: “.. fertet dovddastit ahte mii eat sáhte eatge hálit bissehit ovdáneami mii dál cielgasit dagaha ahte gullogoahtá eanet ja eanet dárogiella sámi ruovttuinge.”   Loga eanet: http://sapmi.uit.no/

Manne dušše Kárášjogas šadde dákkár sámepolitihkalaš stuimmit eaige omd, Guovdageainnus, ja mo dát cuozai Kárášjot- servodahkii?




Fas fáddáeahket: ”Kárášjohka jagis 1960”

 

Mannebárgga, skábmamánu 9.b. di. 18-21, Kulturviesus

 

Soadi sosiála árbi -  Sosiála ja silolaš váikkuhusat olbmuide, bearrašiidda ja servodagaide 1950-logus

 

Cand.polit./sosionoma Øyvind Finne lea jearahallan olbmuid ja dahkan girjji “Krigen som aldri slutter“  (2005), mii muitala nuppi máilmmesoadi vásáhusain ja váikkuhusain olbmuide Finnmárkkus.


Maiddái sáhka mannil soadi dáruiduhttinproseassain Kárášjogas.
 

Maid don muittát ja diedát ovddeš Kárášjogas? Boade fal muitalit dahje buktit oaiviliiddát!


Jos dus leat Kárášjot-govat 1950- ja 1960-logus maid luoikkat midjiide dahkat cájáhusa, cavgil !

 

Háleštallan ja kafeá.  Bures boahtin !

 

Lágideaddji: SVD-Sámiid Vuorka-Dávviriid Museasearvvi / BEASSI     



Fas fáddáeahket ”Kárášjohka jagis 1960”

Kárášjoga kulturviesus  duorastaga golggotmánu 21.b. 2010 di. 18-21.

FUOMÁŠ –beaivvi leat molsun!

FÁDDÁ: Dolin, dalle go lei buoret? Dearvvašvuoda- ja sosiálbálvalusat Kárášjogas 1950-logus

Ovddeš dearvvašvuoda”goziheaddji” “søster Kari” - Kari Balto bodii Kárášjohkii aiddo 50 jagi dassái ja muitala mo lei ovdal bargat dearvvašvuodabálvalusas Kárášjogas.

Earát ge muitalit iešgudetlágan sosiála- ja dearvvašvuodabálvalusain, ee. servviid eaktodáhtolaš bargguid birra.

Muitalusat “Mamma Karasjok” birra, das mo Johanas Kirste bálvalii olbmuid 1950-logus
Maid don muittát ja diedát ovddeš Kárášjogas? Boade fal muitalat dahje buktit oaiviliiddát!  Jos dus leat Kárášjot-govat 1950-logus, cavgil!

Rabas buohkaide. Háleštallat ja gáfestallat. Jahkegirjji 2009 vuovdin.

Vuolgge museasearvái lahttun – 100 ru. jahkái, bá?kokonto  7593.05.03371. 

Lág. SVD-Sámiid Vuorka-Dávviriid Museasearvi.



Rabas kursaeahket

Kárášjohka jagis 1960

Sámiid Vuorká-Dávviriid Museasearvi lágida oahpporieggá rabas logaldallamiiguin fáttás “Kárášjohka jagis 1960”.
Mannebárgga cakcamánu 21.b. di. 18-21, Kárášjoga kulturviesus.
Sáme-/dárogiel dulkon.

Ingos Máhte Ingá lohká divttaid girjjistis: ”Eadni ganjaldii mu fuolppuid” (2009).

 

Kari Meløy doalla váldosága koseriijain mas muitala guhkes eallimis sámegažaldagaiguin, ja geahcada Kárášjoga 1950-/60-logus gitta otnážii. Kari lei vuosttas guhte gárvvistii dárogielat mánáide sámegieloahpponeavvuid 1970-logu gaskamuttus. Mii calmmustahttit sámepolitihka, skuvlapolitihka ja sámegielaoahpahusa ovdáneami 1950- ja 1960-logus Kárášjogas.
Eará sáhkavuorut, digáštallan ja kafeá.

 

Sámiid Vuorká-Dávviriid Museasearvi lágida oahpporieggá rabas logaldallamiiguin fáttás “Kárášjohka jagis 1960”. Juohke nuppi mannebárgga di. 18-21.
Vuosttas geardde: Cakcamánu 21.b. 2010.


Háliidat oažžut ovdan Kárášjoga-álbmoga dieduid, oaiviliid ja árgabeai’muitalusaid – ja háliidat danin ahte olbmot bohtet juohkit iežat máhttu, vásáhusaid ja jurdagiid.

 

Kari Meløy birra:                                                                                                                                                 Son lea fargga 70 jahkásaš ja penšunistan. Son lea dál Finnmárkku fylkkagielddas sierraráddeaddin ja “ Finnmark fylkeskommune 1990-2010”-nammasaš girjji cálli. Son lea bargan oahpaheaddjin Kárášjogas ja Álttás. Son lea dahkan oahppogirjjiid dárogielagiidda geat háliidit oahppat sámegiela, bargan fylkkagielddas nissondoaibmabijuiguin ja áššemeannudemiin. Son lei muhtun jagiid diehtojuohkinhoavdan. Son lea leamaš fylkkadiggeáirrasin 12 jagi. Son lea riegádan Cáhcesullos, bajásšaddan Kárášjogas ja máhcai fas Cáhcesullui jagis 1987.

“Kárášjohka jagis 1960” kursaráiddu birra:


Kursaráidu
ja logaldallamat leat das mo Kárášjohka lea rievdán 50 jagis:1960-2010. Kursaráidu geahcada Kárášjotservodaga ovdáneami 1960 rájes, ee. sámepolitihka, giellaoahpahusa, sosiála diliid, skuvladili, ja dienasvugiid ja birgejumi ektui.

 

Kursaeahkedat leat juohke nuppi mannebárgga di.18-21, vuosttas gear’ cakcamánu 21.b., dasto: golggotmánu 05. ja 19.b., ja skábmamánu  02.b.  

Seminára kulturvahkus
Kursa loahpahuvvo kulturvahkus, skábmamánu 16.b., seminárain “Kárášjohka jagis 1960”, masa sihke Kárášjoga gieldda ságadoalli ja Sámedikki presideanta bovdejuvvoba. 

Na ba swingga dánsestit?
Jos iešgudet birrasat ja ceahpit servet, de šaddet kulturvahkus erenoamáš doalut: Dánsa, guoimmuheapmi, cinadeapmi, gárvodeapmi ja cájáhus mii govve dalá Kárášjoga,1960-logus. Cavgil jos leš beroštupmi!  

 

Prošeevtta duogážis leat guokte beali:

1.     “Kárášjohka jagis 1960” lea 50 jagi calmmusteapmin dain politihkalaš stuimmiin mat ledje Sámekomitea árvalusa oktavuodas mii bodii 1959. Das šadde stuorra báikkálaš vuostálasvuodat sámiid vuoigatvuodain ja sámegiela árvvus.

Cuonománu 9.b. 1960 álbmotcoahkkin Kárášjogas vuosttáldii ee. Sámegielgeavaheami skuvlii ja dohkkehii  nugohcoduvvon “Beassášresolušuvnna”, mas daddjo:
“.. fertet dovddastit ahte mii eat sáhte eatge hálit bissehit ovdáneami mii dál cielgasit dagaha ahte gullogoahtá eanet ja eanet dárogiella sámi ruovttuinge.”
Mo sámepolitihkalaš stuimmut váikkuhedje Kárášjoga servodahkii manit áiggis? Ee. dien gažaldaga áigu kursajoavku suokkardit.

2.     Museasearvi atná stuorra dárbbu dokumenteret Kárášjoga lagašhistorjjá. Ii oktage ásahus iige gieldage áimmahuša dán barggu. Museasearvi bovde gieldda álbmoga muitalit servodaga birra ovddeš áiggi, ja mo dat lea rievdan.
Bivdit maiddái cállit Kárášjoga Jahkegirjái, maid museasearvi lea ilbmadišgoahtán jagis 2009.


              

 

"Kárášjohka  jagis 1960”

 

Sámiid Vuorká-Dávviriid Museasearvi lágida fáddáeahkediid/oahpporieggá fáttás “Kárášjohka jagis 1960”. 

Nuppi deaivvadeamis, mannebárgga golggotmánu 5.b., bohte olles 60 olbmo, ja dat illuda sakka. Dat movttidahttá min rahcat oazzut almmolaš ásahusaid oaidnut dárbbu oazzut johtui albma barggu cohkket ja cállit Kárášjoga historjjá 1900-logu rájes.

Háliidat oažžut ovdan Kárášjoga-álbmoga dieduid, oaiviliid ja árgabeai’muitalusaid – ja háliidat danin ahte olbmot bohtet juohkit iežat máhttu, vásáhusaid ja jurdagiid.


“Kárášjohka jagis 1960” prošavtta
birra:

Kursaráiduja logaldallamat leat das mo Kárášjohka lea rievdán 50 jagis:1960-2010, ja geahcada Kárášjotservodaga ovdáneami 1960 rájes, ee. bajáshuksema, sámepolitihkalas ovdáneami, giellaoahpahusa, skuvladili, olbmuid sosiála ja dearvvasvuoda diliid, ja mo olbmot elle(t) soadiáigge nodiiguin.
  

Kursaeahkedat leat: juohke nuppi mannebárgga di.18-21, cakcamánu 21.b., golggotmánu 05. ja 19.b., ja dasto skábmamánu  09.b.   Bovdet sierra logaldalliid, ja olbmot ožžot muitaladdat. Ráhkadat prošeaktagirjjáža maid vuovdit skábmámánu rájes.

Prošeakta loahpahuvvo kulturvahkus, skábmamánu 18.b., seminárain “Kárášjohka jagis 1960”, masa sihke Kárášjoga gieldda ságadoalli ja Sámedikki presideanta bovdejuvvoba.
Prošeavtta leat ruhtadan Landslaget for lokalhistorie, Kárášjoga gieldda kulturrudat 2010 ja VOFO Finnmárku.

Prošeaktajodiheaddji Gudrun E E Lindi,
gudrun.lindi@trollnet.no  

Sámiid Vuorká-Dávviriid Museasearvi Kárášjogas /
Museumsforeninga for Sámiid Vuorká-Dávvirat- De Samiske Samlinger  i Karasjok
   
Stivra jodiheaddji / Styreleder:
Julius Inggá Gudrun Eliissá / Gudrun E Eriksen Lindi   
                       
Tel 78 46 73 32 / Mobil 959 35 626 
E-mail:
gudrun.lindi@trollnet.no  
www.beassi.org
   

Kárášjoga kulturviesus, mannebárgga 21.09. di 18-21: Kari Meløy muitala mo Kárášjot-servodat lei 1950- ja 1960 –logus ja mo lea rievdan otnážii. Preassagovva.